Eesti Taristuehituse Liit saatis erakondadele peagi käivituva valimiskampaania eel ettepanekud, mida transporditaristu valdkonnas järgmiste aastate jooksul ära teha. Muuhulgas soovitavad taristuehitajad taaselustada Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise idee ning käivitada sel teemal ühiskonnas arutelu.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on aeg taas tõsisemalt arutada Tallinna-Helsingi tunneli rajamise võimalust, mis pole üksnes kahe linna vaheline ühendus, vaid strateegiline projekt, mis seoks Eesti ja Soome tihedamalt teiste Euroopa Liidu ja NATO riikidega. „Eestis tuleks algatada sisuline ühiskondlik debatt selle üle, milline oleks tunneli mõju Eesti majandusele, liikuvusele ja julgeolekule,“ ütles Trei. „Tallinna-Helsingi tunnel oleks just selline suur ja julge idee, mida me praegu vajame.“
Lisaks tunnelile on liidu ettepanekute keskmes laiemalt Eesti parem ühendamine Euroopaga. Eesti põhimaanteede neljarajaliseks väljaehitamise kõrval peab liit eriti oluliseks ühenduste kiiret arendamist Läti poolt. „Eesti riik peab seisma selle eest, et teede- ja raudteeühendused Lätiga võimalikult kiiresti välja ehitataks ning kutsuma Lätit üles pidama kinni oma kohustustest arendada ühendusi nii Eesti kui Leedu suunal. Põhja-lõuna suund on Eesti jaoks peamine maismaaühendus Euroopaga ning selle kvaliteedist sõltuvad nii majanduse konkurentsivõime kui sõjaline liikuvus,“ rääkis Trei.
Samuti peab Eesti Taristuehituse Liit vajalikuks, et riik ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud seisaksid jõuliselt selle eest, et Euroopa ühendatavuse rahastu ja sõjalise liikuvuse tõenäoliselt kasvavad vahendid jõuaksid senisest enam ka Eesti teedesse. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada järgmisel eelarveperioodil 2028-2034 sõjalisele liikuvusele 17,7 miljardit eurot, samas kui praegusel perioodil 2021–2027 oli selleks ette nähtud vaid 1,7 miljardit eurot.
Riigi teede säilitamiseks ja mõningaseks seisundi parandamiseks tuleb Eesti Taristuehituse Liidu hinnangul eraldada igal aastal vähemalt 220 miljonit eurot ning luua stabiilne ja ettevaatav rahastusmudel. See summa katab üksnes riigiteede säilitamise vajaduse. Sellele lisandub riigiteede arendamise vajadus vähemalt 150–200 miljoni euro ulatuses aastas.
Samuti tuleks erakondade üleselt leppida kokku teede pikk plaan aastani 2040 koos selge tegevuskava ja rahastusmudeliga. Uued teed vajavad planeerimist ja ehitamist ning olemasolevad teed pidevat hooldust ja säilitamist. Selleks on vaja riigi pikka vaadet ja stabiilset rahastust.
