Taristuehitajate hinnangul peegeldavad uudised sellest, kuidas päästjad või kiirabi õigeaegselt mõne majani ei jõudnud, Eesti elu valusat reaalsust – raha teede korrashoiuks ja parendamiseks lihtsalt pole piisavalt. 

Tänases Eesti Päevalehes ilmus artikkel, mis kirjeldab, kuidas päästajd ei jõudnud põleva majani piisava kiirusega ja hoone hävis, kuna tee selle majani oli praktiliselt läbimatu. “Kahjuks peegeldab see artikkel Eesti valusat reaalsust – kohalike teede hoiu jaoks on raha veelgi vähem kui riigiteede hoiuks,” nentis Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei. 

Trei sõnul on teedeehitajatel läbimatuks muutunud teedest väga halb lugeda, aga teha saavad nad vähe. “Meie käed on seotud nappide eelarveliste vahenditega. Me ei saa ka lubada, et olukord läheks lähiajal paremaks, sest tegelikkus on vastupidine. Arvestades seda, kui vähe plaanib riik lähiaastail teedesse investeerida, läheb teede seisund hoopis kiiresti veel halvemaks,” rääkis Trei. “Kindlasti saame suuremaid tagasilööke just kohalikel teedel näha juba eeloleval kevadel lume sulades, mil paljud kruusateed muutuvad läbimatuks.”   

Kohalikud omavalitsused proovivad oma võimaluste piires nende hallatavatesse kruusateedesse siiski investeerida, kuid vahendeid on selgelt liiga vähe. “Riigi kruusateede tolmuvabaks muutmiseks järgnevateks aastateks raha pole, kuigi oli plaan muuta suur osa neist tolmuvabaks aastaks 2030,” nentis Trei. 

Trei rõhutas, et teede küsimus pole asi iseenesest, vaid see mõjutab laia ringi ettevõtteid, kohalikku elu ja regionaalarengut ning lõppude lõpuks Eesti laiemat kuvandit ja välisinvesteeringute meieni jõudmist. “Teedesse investeerimine panustab otseselt majanduskasvu ning kohaliku elu alles hoidmisse ja arenemisse,” ütles Trei.  

Transpordiameti uues teehoiukavas on Eesti riigiteede seisundi säilitamiseks ja mõningaseks parendamiseks järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud keskmiselt 170 miljonit eurot aastas. Trei sõnul oleks selleks vaja aga vähemalt 250 miljonit eurot aastas ning inflatsiooni arvestades veelgi rohkem. „Uues teehoiukavas ette nähtud investeeringud tähendavad kahjuks seda, et Eesti teede seisukord muutub lähiaastail selgelt kehvemaks,“ nentis Trei. „Samas tuleks ka meeles pidada, et teede seisukorra taastamine on märksa kulukam kui säilitamine.“