Teedeehituse olukorda väga hästi peegeldav asfaltsegude tootmine on jõudnud viimase 18 aasta madalaimasse seisu, selgus Taristuehituse Liidu kogutavast statistikast. 

Taristuehitajate Liidu kogutav statistika näitab, et 2024. aastal toodeti asfaltsegusid 974 000 tonni. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on see viimase 18 aasta jooksul  –  nii kaua kui üldse on statistikat kogutud –  kõige väiksem maht. „Aastatel 2018-2022 toodeti Eestis keskmiselt asfaltsegusid üle 1,6 miljoni tonni aastas ehk sellega võrreldes toodeti  2024. aastal asfaltsegusid ca 40 % vähem,“ märkis Trei. 

Taristuehitajate kogutav statistika näitab ka seda, et teede pindamise tehnoloogiat kasutati mullu ca 9,4 miljoni m2 ulatuses. „See on samuti väikseim maht, mida on tehtud viimase 18 aasta jooksu,“ nentis Trei. Teede pindamine on peamine viis nende eluea pikendamiseks. Eelneva viie aasta (2019-2023) keskmine pindamiste maht on olnud 14,1 miljonit m2 ehk sellega võrreldes tehti pindamist eelmisel aastal vähem ca 33 %. 

Taristuehituse Liidu tegevjuhi sõnul on asfaltsegude tootmine väga hea indikaator teedeehituse üldise seisu kirjeldamiseks. „Kui teid ehitatakse ja parandatakse, siis on vaja ka asfalti, kui seda ei tehta, siis pole vaja. Nii lihtne see ongi,“ rääkis Trei. „Eesti teede alarahastatus pole ilmselt enam uudis kellegi jaoks ja iga aastaga on see ka kõigile teekasutajatele oma silmaga aina rohkem näha ja teedel liikudes ka tuntav.“ 

Sel kevadel avalikustatud Transpordiameti analüüs riigiteede teehoiu rahavajadusest 2025-2054 näitab, et investeeringuid teehoidu tuleks kahekordistada.  Eesti riigiteede remondivõlg on 2024. aasta seisuga kasvanud 774 miljoni euroni, suurenedes viimase viie aastaga 12% võrra.  

Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid 2025. aastal on selleks ette nähtud vaid 99,6 miljonit eurot.  See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline vahendite puudus jõudnud hetkel staadiumisse, kus lähimal viiel aastal tuleks teedeehitusse suunata kokku üle 500 miljoni euro aastas.