Pressiteade: Taristuehituse Liit ootab valitsuselt automaksu suunamist teedesse
17.08.2023

MTÜ Taristuehituse Liit saatis täna valitsusele ja  rahandusministeeriumile kavandatava automaksu kohta enda nägemuse, mille järgi tuleb automaks kehtestada sihtotstarbelisena ning sellest laekuvad vahendid tuleb suunata teedeehitusse ja korrashoidu.   

Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on taristuehitajad korduvalt juhtinud tähelepanu sektori pikaajalisele alarahastatusele, mis avaldab suurt negatiivset mõju Eesti teede seisukorrale. „Automaksu suunamine teede ehitusse ja korrashoidu oleks üks viis leevendamaks kroonilist rahapuudust taristu arendamises,“ ütles Trei. „Lisaks oleks see ka õiglane, sest nii saaksid automaksu maksjad sellest ka kohe osa.“ 

Lisaks on väga oluline, et sihtotstarbelise maksu näol oleks taristuehitajatel mingigi stabiilne rahastus ning selle abil saaks teha pikemaid plaane. „Just pikemast plaanist ja riigi visioonist taristuehituse tuleviku osas tunneme väga puudust,“ nentis Trei.   

Valitsusele ja rahandusministeeriumile saadetud  ettepanekus märgib Eesti Taristuehituse Liit, et automaksu maksjate kui ka laiemalt teetaristu kasutajate seisukohalt oleks õiglane, kui automaks oleks sihtotstarbeline ning suunatud teedeehitusse ja korrashoidu, seda nii riigimaanteede kui ka linnaruumi tasandil.   

Avalike teede (riigimaanteed ja kohalikud teed) remondivõlg on praeguseks juba üle 4,4 mld euro. 2022. aasta riigieelarveseadusest lähtuvalt jõuab riigimaanteede teehoidu nii aastal 2024 kui 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit eurot vähem kummalgi aastal. Kui 2023. aasta investeeringute tase taristuehitusse on ca 202 miljonit, siis 2025. aastal ainult ca 108 miljonit eurot, mis mõjutab negatiivselt nii teedevõrgu seisukorda kui ka sektori enda võimekust ja jätkusuutlikkust.   

Riigikontrolli mullu septembris valminud audit tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ja arendamise eesmärke. Sama audit rõhutas, et Eesti ei suuda selliselt jätkates täita 2030. aastaks ELi ees võetud kohustusi TEN-T võrgu väljaehitamisel.  

Taristuehituse Liit toob pöördumises välja, et veel kümme aastat tagasi oli riigi teedevõrgu rahastamine seotud kindla riigikassa laekumise ehk kütuseaktsiisiga, millest 75% suunati teehoidu. 2015. aastal sidus riik aga teehoiu rahastamise kütuseaktsiisist lahti ja sellest ajast alates on riik teinud sihtotstarbeliselt teehoidu mõeldud investeeringuid varasema tasemega võrreldes üle miljardi euro vähem. Kütuseaktsiisi on viimastel aastatel laekunud üle 500 miljoni euro aastas. Riigiteede hoidu investeeritud vahendite maht on olnud sellest reeglina alla 50% - seda koos käibemaksuga, koos eurorahastusega ja koos administreerimiskuludega.  

Taristuehituse Liit nendib, et Eesti näitajad teedevõrgu osas ei ole kiita. Viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks alles 100 aasta pärast. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Põhimaanteede väljaehitamise edasi lükkamine toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi, meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida,” seisab pöördumises.