Taristuehituse roll sõjalise liikuvuse tagamises muutub aina olulisemaks ning see on ka üks tähtis aspekt selle valdkonna investeeringute suurendamisel, rõhutasid 6. novembril 2025 toimunud Taristuehituse Liidu konverentsil osalejad.
Lõppeval nädalal toimunud Taristuehituse Liidu konverentsil Teedepäev 2025 arutleti taristuehituse tuleviku üle, rõhutades selle rolli nii majanduse elavdaja kui ka julgeoleku olulise komponendina.
Taristuminister Kuldar Leis sõnul on viimased kuud toonud taristu rahastamisse olulisi edusamme. „Kui ma märtsis ministriks sain, oli selge, et minu esimene ja pakiline probleem on raha. Viimase kaheksa kuuga oleme valitsuses astunud mitu sammu edasi ja juba järgmisel aastal saavad riigiteede säilitamine ja arendamine raha juurde. Näeme taristut mitte kuluna, vaid investeeringuna Eesti ohutusse ja kaitsevõimesse.“ Leisi hinnangul on ka Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse eelarve mitmekordistamine suur võimalus Eestile, mille tõhusaks rakendamiseks tehakse juba täna ettevalmistusi.
Ka Euroopa Komisjoni jätkusuutliku transpordi ja turismi voliniku kabineti liige Helena Hinto rõhutas julgeoleku kasvanud tähtsust. „Järgneva kümne aasta nägemuses on taristu kontekstis keskseks teemaks saanud sõjaline liikuvusus. Ukraina sõja tõttu on vastavaid investeeringuid ettepoole toodud ja idapiiri riigid, sh Eesti, on eelistatud partnerid.“ Võrreldes 2021-2027 EL eelarveperioodiga, mille raames toetati sõjalist liikuvust 1,7 miljardi euro ulatuses, on Euroopa Komisjoni ettepanek uueks eelarveperioodiks 2028-2034 eraldada sõjalisele liikuvusele 17,7 miljardit eurot.
Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Indrek Pappel märkis, et taristuehitus on jõudnud murdepunkti. „Varasematel aastatel oli sektoris tunda lootusetust, kuid nüüd on näha esimesi positiivseid signaale. Valitsuse investeeringute kava on samm õiges suunas, ent vahepealne alarahastus on paraku jätnud sügava jälje.“ Üle 2000 kilomeetri riigiteid on Eestis halvas seisus, riigiteedel olevatest sildadest 169 on kehvas olukorras. Suur osa riigiteede sildadest on juba üle 50 aasta vanad ja vajavad hädasti renoveerimist. „Riigiteed on küll valitsuselt raha juurde saamas ja eeldatavalt näeb teehoiukava järgmiseks neljaks aastaks ette ca 260 miljonit eurot aastas, kuid Transpordiameti hinnangul on tegelik rahavajadus vahepealse alarahastuse tõttu minimaalselt 350 miljonit eurot aastas,“ rääkis Pappel.
Pappeli sõnul on Eesti areng jõudnud sinnani, et hästi hooldatud ja turvaline tee ei ole enam ambitsioon, vaid tänapäevane normaalsus ja ambitsioonikaks plaaniks võiks pigem pidada Tallinna-Helsingi tunneli rajamist. „Tänapäevane hea taristu ei tähenda vaid kiiret ühendust kahe punkti vahel, see on ka oluline osa julgeolekust. Pikk strateegiline vaade on oluline, eesmärgid tuleks paika panna aastani 2040,“ rõhutas Pappel.
Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu märkis arutelupaneelis, et taristu on ühiskonna toimimise alus: „See on võimestaja ja võimaldaja – loob ühendusi, toetab ettevõtteid ja tugevdab kaitsevõimet. Raha, mille taristusse paneme, tuleb majandusse ringiga tagasi.“ Ta rõhutas, et taristu koos kaitsevaldkonnaga oli üks vähestest, mis tänavustel eelarveläbirääkimistel raha juurde said.
Paide linnapea Kaido Ivask rõhutas julgeolekuaspekti kõrval ka regionaalse mõõtme olulisust. „Kaasaegne taristu loob inimestele võimaluse elada ja töötada ka väljaspool suurlinnu. Näiteks Paide üks unistus 2+2 maantee näol on täitunud,“ rääkis Ivask, tuues aga ühe tõrvatilgana välja, et neljarealise kiirtee ehitusega on nüüd kohalike jaoks loodud olukord, kus selleks, et Paidest saada Mäos kiirbussi peale, tuleb kõndida kohaliku bussi pealt 800 meetrit teise bussipeatusesse, sest mingid normid näevad nii ette. Ivask märkis, et rohkem on siiski ka häid kogemusi, kasvõi jalgrattateede rajamisega.
