Taristuehituse Liidu hinnangul on Via Balticale sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust raha saamine väga positiivne samm, kuid ainult sellest ei piisa ja riik peab olema ka edaspidi aktiivne Euroopast Eesti teetaristu kaitsevõimekuse tõstmiseks vajaliku raha taotlemisel.  

Kliimaministeerium teatas eile, et Euroopa Ühendamise Rahastu 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica Päädeva-Konuvere teelõigu tarbeks.  

Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei ütles, et tegu on väga tervitatava otsusega, mis on ülioluline meie kaitsevõimekuse suurendamiseks ja sõjalise mobiilsuse tugevdamiseks. “On päris selge, et peame igal võimalusel ja vahenditega oma kaitsevõimekusse panustama ja liitlaste nõuetele vastava teetaristu väljaehitamine on üks äärmiselt olulisi valdkondi, ” ütles Trei. 

Trei sõnul on Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti töö sellest taotlusvoorust raha saamiseks igati kiiduväärt, kuid kindlasti tuleb jätkata ka muid tegevusi riigiteede säilitamiseks ja arendamiseks vajaliku rahastamise suurendamisel. „ Samuti peaks Eesti seisma selle eest, et praeguses Euroopa Liidu eelarveraamistikus leitaks sõjalise mobiilsuse tarbeks lisavahendeid, kuivõrd antud taotlusvoor oli viimane kuni aastani 2028, mil hakkab kehtima uus mitmeaastane eelarveraamistik,“ ütles Trei. 

ELi järgmine mitmeaastane eelarveraamistik 2028-2034 peaks samuti sisaldama Euroopa Liidu liikmesriikide sõjalisi võimekusi tugevdavaid meetmeid, sealhulgas sõjalise mobiilsuse jätkuvat ja järjepidevat edendamist toetavaid tegevusi ning rahastust.

Trei lisas, et praeguse seisuga pole Eestil ikkagi piisavalt vahendeid, et täita Euroopa Liidule antud lubadus ehitada põhimaanteed välja aastaks 2030. Tänase seisuga on Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu põhimaanteedest välja ehitamata veel üle 300 kilomeetri.