Taristuehituse Liit peab järgmise aasta riigieelarvekõnelustel saavutatud tulemust teedevõrgu säilitamise ja arendamise osas ühiskonnale kahju tekitavaks.
2024. aasta riigieelarves on teede arendamiseks ja säilitamiseks ette nähtud ca 160 mln eurot, sel aastal ulatub see number ca 203 mln euroni ehk riigiteede hoiu rahastamise vähenemine saab olema üle 20 % ja seejuures inflatsiooni arvestamata. Tegelik rahastamise vajadus on järgmisel aastal vähemalt 250 mln eurot ja inflatsiooni arvestades kasvab vajadus aastast aastasse ja on veelgi suurem.
Seetõttu jääb Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Indrek Pappeli sõnul järgmisel aastal riigiteede võrgu säilitamise ja arendamise rahastamisest puudu vähemalt 100 mln eurot. Sama suurele puudujäägile on viidanud ka Transpordiameti juht Priit Sauk. „Investeeringute puudus annab ennast peagi ka teede seisukorras tunda. Teekatted hakkavad lagunema, tekivad roopad, vesiliug on lihtsam tekkima - see kõik kahjuks vähendab liiklusohutust,“ kirjeldas Pappel. „See tulemus, milleni valitsus järgmise aasta riigieelarvekõnelustel jõudis, on küll väga kehv ja ühiskonnale kahjulik.“
Järgmisel aastal riigieelarve erinevatelt ridadelt kokku loetavast rahast ei piisa teede senise kvaliteedi säilitamisekski, rääkimata siis veel arendamisest. Pappel nentis, et teedevõrgu säilitamine ja arendamine on aga kogu ühiskondliku arengu küsimus, mistõttu halbade eelarveotsuste tõttu süvendame Eesti ääremaastumist ja teedevõrgu mahajäämust naabritest. „Teetaristu seisukord mõjutab majanduskasvu, välisinvesteeringuid, regionaalarengut, inimeste heaolu,“ loetles Pappel. “Hädavajalik oleks riigil teha taristuinvesteeringute osas pikaajaline plaan, et oleks ühine arusaam ja visioon sellest, mida ja kuidas me arendame ning miks seda kõike vaja on.“
Kuigi on võimalik, et lähiaastail aktiviseerub Rail Balticu ehitus, sei muuda see paremaks teede olukorda. „Rail Balticu ehitusega edasiliikumine on muidugi hea, kuid see ei taga riigi teedevõrgu säilimist ja arendamist,“ nentis Pappel. „Mida peaks Rail Balticu lepingute osana kindlasti tegema, on kohalike teede korrastamine, sest nende koormus selle protsessi käigus kasvab, ja seda enne kui suuremahulised pinnaseveod nende tööde raames hakkavad.”
Rahapuudus tähendab muuhulgas ka seda, et Eesti ei suuda täita oma Euroopa Liidule antud lubadust ehitada aastaks 2030 vastavalt nõuetele välja oma peamised põhimaanteed. Taristuehitajate jaoks tähendab praegune olukord aga seda, et oma tegevust tuleb kokku tõmmata. Töötajate koondamised ja tegevusvaldkondade kärpimised näiteks asfalditehaste sulgemise läbi on juba alanud. Eesti teede remondivõlg ulatub hetkel üle 4,4 mld euro ja jätkab kasvamist.