Värske uuring näitab, et  Läti ühiskonnas on tugev ootus paremate transpordiühenduste kiiremaks rajamiseks. Samal ajal seab Lätis venima jäänud Rail Balticu ja põhimaanteede ehitus ohtu kogu Baltikumi läbivate kaasaegsete transpordikoridoride kiire valmimise.  

Eesti Taristuehituse Liidu tellimusel mai lõpus Norstati poolt Lätis läbiviidud uuringus vastas küsimusele, milliste transpordikoridoride välja ehitamist tuleks Läti ja Eesti vaates kiirendada, 51% vastajatest, et need peaksid olema põhimaanteed ja 38% vastajatest, et see peaks olema Rail Baltic.  

Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul näitavad uuringu tulemused, et Läti ühiskond toetab Eesti ja Euroopa suunaliste ühenduste kiiret väljaehitamist, seda nii põhimaanteede kui ka Rail Balticu osas. „ Eesti jaoks on täna oluline, et Läti liiguks nende projektidega võimalikult kiiresti edasi, sest ilma Läti panuseta ei saa Eestil vajalik ühendatus Euroopaga tekkida. Kui üks riik jääb vajalike projektide ehitusega maha, mõjutab see otseselt ka kõiki teisi. Seetõttu tuleb Lätis vajalikud rahastus- ja ehitusotsused kiiresti langetada ning leida lahendused, mis võimaldavad heade transpordiühenduste loomisega senisest oluliselt kiiremini edasi minna,“ ütles Trei. 

Trei lisas, et Rail Balticu kõrval, millest on viimasel ajal palju juttu olnud, ei tohi kindlasti unustada põhimaanteede välja ehitamist. Tallinna-Pärnu maanteel käivad praegu aktiivsed ehitustööd, kuid Läti piirist Riia poole on olukord märksa kehvem. “Eesti ühendatus Euroopaga, inimeste ja kaupade liikumine ning julgeolek sõltuvad ka suuresti sellest, kas ja kui kiiresti Läti oma põhitaristu projektidega edasi liigub,” rõhutas Trei. 

Lätis on toetus Rail Balticu ehitamise kiirendamisele eriti suur nooremate inimeste seas. Projekti kiiremat valmimist peab vajalikuks 57% 18–29-aastastest ning 45% 30–39-aastastest Läti elanikest. Põhimaanteede nüüdisajastamine on aga olulisem vanematele elanikkonnagruppidele.  Kui 18–29-aastastest pidas seda tähtsaks 43%, siis 30–39-aastastest 50%, 40–49-aastastest ja 50–59-aastastest 52% ja 60–74-aastastest 54%. 

Riigikontrolör Janar Holm tõi juuni alguses välja, et Lätil ei ole enam objektiivselt võimalik oma raudteelõiku 2030. aastaks valmis saada ning viivitus muudab projekti kallimaks ka Eesti jaoks.  Lätil on projekti lõpetamiseks puudu hinnanguliselt 3,7 miljardit eurot ning mitmed olulised rahastusotsused on veninud.  

Trei sõnul ei tohiks 2030. aasta tähtaja saavutamise keerukus muutuda põhjuseks, miks otsuseid veelgi edasi lükata. „Mida kauem rahastus- ja ehitusotsustega viivitatakse, seda kallimaks tõenäoliselt Rail Balticu projekt muutub. Praegu tuleb Lätis keskenduda ehitustegevuse tagamisele, “ rõhutas Trei. 

Põhimaanteede ja Rail Balticu väljaehitamise rahastamise ühe võimalusena on nimetatud ka Euroopa sõjalise liikuvuse eelarve tõenäoliselt suurenevaid vahendeid. Trei sõnul tuleb Euroopa Liidu tasandil senisest tugevamalt arvestada ka kaasaegsete transpordikoridoride rolliga sõjalise liikuvuse tagamisel. „Need on strateegilised ühendused,  mis parandavad sõjalist mobiilsust, tugevdavad Euroopa Liidu idatiiba ning seovad Balti riigid senisest paremini ülejäänud Euroopaga. Nende tähtsus on viimaste aastate julgeolekuolukorras veelgi kasvanud ja sellele peab vastama ka rahastamise ulatus,“ ütles Trei.