20.01.2025
Suurem osa Eesti inimestest ootab põhimaanteede neljarajaliseks väljaehitamist ning kolmandik oleks kvaliteetsete teede eest valmis maksma ka teekasutustasu, selgub värskest uuringust.
Lõviosa Eesti inimestest soovib põhimaanteede neljarajaliseks välja ehitamist. Nii vastas Taristuehituse Liidu tellimusel läbiviidud uuringus 34%, et seda tuleks teha esimesel võimalusel ja 46%, et seda tuleks teha, aga mitte teiste oluliste valdkondade arvelt. Neid, kes arvavad, et põhimaanteid ei peaks kindlasti ehitama neljarajalisteks, on vaid 2%.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole uuringu tulemused üllatavad. “Seda, et nõudlus neljarajaliste põhimaanteede järele on suur, teame me juba ammu. Riigipoolsed investeeringud pole lihtsalt sellele nõudlusele järele jõudnud,” nentis Trei. “Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine suurendaks märgatavalt liiklusohutust, muudaks liikumise suuremate linnade vahel märksa kiiremaks ja mugavamaks ning oluline on ka meie hea ühendatus naabritega ja julgeolekuaspektid.”
Tallinna-Pärnu maantee kui tee Euroopasse on Eesti lubanud Euroopa Liidule väljaehitada aastaks 2030, kuid suure tõenäosusega pole enam võimalik seda lubadust pidada.
Teede ehitamise ja korrashoiu peamine tellija on riik, kuid riigipoolne rahastus teehoidu on aasta-aastalt kokku kuivanud. Siiski näevad Eesti inimesed peamise rahastusallikana teede ehituseks ja korrashoiuks just riigieelarvet (51%). Veel toodi rahastusvõimalustena välja kütuseaktsiisi sihtotarbelist kasutamist (49%), automaksu sihtotstarbelisena kehtestamist (39%) ning riigi ja erasektori koostööd (31%).
Trei märkis, et kui riigil raha napib, siis koostöö erasektoriga, mida mitmetes teistes riikides edukalt praktiseeritakse, võiks ka Eestis rohkem fookusesse võtta. “Sellest on küll aastaid juba räägitud kui ühest võimalusest suuremate infrastruktuuriobjektide ehitamise rahastamiseks, kuid aktiivselt töösse pole seda ometi võetud. Arvestades riigi rahalist seisu võiks see praegu aidata teehoiu tupikust välja,” lausus Trei.
Mujal maailmas on levinud ka kiirteede kasutamise eest teetollide tasumine. Eestis oleks värske uuringu tulemuste põhjal juba valminud neljarajaliste lõikude eest kindlasti või pigem valmis teekasutustasu maksma 29% vastanutest ja 63% kas kindlasti või pigem ei oleks valmis seda tegema.
Sealjuures on teekasutustasu maksmiseks enim valmis inimesed Tartu maakonnast, kus vastas jah või pigem jah 40% vastanutest. Trei sõnul on siin ilmselt seos juba päris pikalt väljaehitatud Tallinna-Tartu maanteega, mis on Tartu maakonna ja laiemalt Lõuna-Eesti elanikele eriti hästi näidanud, milline väärtus sellisel kaasaegsel maanteel on. Neist, kes oleksid valmis teekasutustasu maksma, on 55% nõus kuni kaheeurose ja 21% kuni viieeurose tasuga.
Eesti põhimaanteede ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee lõpuni neljarajaliseks väljaehitamine on rahapuudusel sisuliselt toppama jäänud. Samal ajal on näiteks Läti valitsus otsustanud ehitada 20 aastaga valmis 1054 km neljarajalisi teid, toetudes põhimõttele “Igast Läti punktist kahe tunniga Riiga“. Eesti jõuab praeguse tempoga põhimaanteede väljaehitamiseni ca saja aasta pärast.
Uuringu viis 18-74-aastaste Eesti elanike seas detsembris läbi uuringufirma Norstat. Kokku küsitleti 1000 inimest.
Lõviosa Eesti inimestest soovib põhimaanteede neljarajaliseks välja ehitamist. Nii vastas Taristuehituse Liidu tellimusel läbiviidud uuringus 34%, et seda tuleks teha esimesel võimalusel ja 46%, et seda tuleks teha, aga mitte teiste oluliste valdkondade arvelt. Neid, kes arvavad, et põhimaanteid ei peaks kindlasti ehitama neljarajalisteks, on vaid 2%.
Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole uuringu tulemused üllatavad. “Seda, et nõudlus neljarajaliste põhimaanteede järele on suur, teame me juba ammu. Riigipoolsed investeeringud pole lihtsalt sellele nõudlusele järele jõudnud,” nentis Trei. “Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine suurendaks märgatavalt liiklusohutust, muudaks liikumise suuremate linnade vahel märksa kiiremaks ja mugavamaks ning oluline on ka meie hea ühendatus naabritega ja julgeolekuaspektid.”
Tallinna-Pärnu maantee kui tee Euroopasse on Eesti lubanud Euroopa Liidule väljaehitada aastaks 2030, kuid suure tõenäosusega pole enam võimalik seda lubadust pidada.
Teede ehitamise ja korrashoiu peamine tellija on riik, kuid riigipoolne rahastus teehoidu on aasta-aastalt kokku kuivanud. Siiski näevad Eesti inimesed peamise rahastusallikana teede ehituseks ja korrashoiuks just riigieelarvet (51%). Veel toodi rahastusvõimalustena välja kütuseaktsiisi sihtotarbelist kasutamist (49%), automaksu sihtotstarbelisena kehtestamist (39%) ning riigi ja erasektori koostööd (31%).
Trei märkis, et kui riigil raha napib, siis koostöö erasektoriga, mida mitmetes teistes riikides edukalt praktiseeritakse, võiks ka Eestis rohkem fookusesse võtta. “Sellest on küll aastaid juba räägitud kui ühest võimalusest suuremate infrastruktuuriobjektide ehitamise rahastamiseks, kuid aktiivselt töösse pole seda ometi võetud. Arvestades riigi rahalist seisu võiks see praegu aidata teehoiu tupikust välja,” lausus Trei.
Mujal maailmas on levinud ka kiirteede kasutamise eest teetollide tasumine. Eestis oleks värske uuringu tulemuste põhjal juba valminud neljarajaliste lõikude eest kindlasti või pigem valmis teekasutustasu maksma 29% vastanutest ja 63% kas kindlasti või pigem ei oleks valmis seda tegema.
Sealjuures on teekasutustasu maksmiseks enim valmis inimesed Tartu maakonnast, kus vastas jah või pigem jah 40% vastanutest. Trei sõnul on siin ilmselt seos juba päris pikalt väljaehitatud Tallinna-Tartu maanteega, mis on Tartu maakonna ja laiemalt Lõuna-Eesti elanikele eriti hästi näidanud, milline väärtus sellisel kaasaegsel maanteel on. Neist, kes oleksid valmis teekasutustasu maksma, on 55% nõus kuni kaheeurose ja 21% kuni viieeurose tasuga.
Eesti põhimaanteede ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee lõpuni neljarajaliseks väljaehitamine on rahapuudusel sisuliselt toppama jäänud. Samal ajal on näiteks Läti valitsus otsustanud ehitada 20 aastaga valmis 1054 km neljarajalisi teid, toetudes põhimõttele “Igast Läti punktist kahe tunniga Riiga“. Eesti jõuab praeguse tempoga põhimaanteede väljaehitamiseni ca saja aasta pärast.
Uuringu viis 18-74-aastaste Eesti elanike seas detsembris läbi uuringufirma Norstat. Kokku küsitleti 1000 inimest.