Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on riigiteede kõrval ka kohalikud teed aastaid vaevelnud vahendite puuduses ning praeguseks on nende remondivõlg kasvanud juba rohkem kui 3,6 miljardi euroni.
Järgmisel aastal on riigi poolt kohalikele omavalitsustele kohalike teede seisundi tagamiseks toetusena ette nähtud 29 miljonit eurot ja see pole kaugeltki piisav. „Paraku ei ole kohalike teede rahastamisvajaduse katmises märgata mingit edasiminekut ning nende seisund halveneb aasta-aastalt,“ nentis Trei. Riigi poolt eraldatud toetusele lisanduvad kohalike omavalitsuste endi vahendid.
2021. aastal valminud kohalike teede teehoiu rahastamisvajaduse strateegilises analüüsis on arvestatud, et olemasolevate teede ja tänavate remondi- ning hooldustööde eelarve maht kogu kohalike omavalitsuste teedevõrgule (ilma sildadeta) on 170 miljonit eurot aastas. Vaja oleks aga märksa rohkem, sest teede kvaliteeti analüüsiva ettevõtte ERC Konsultatsiooni andmetel on väga heas korras vaid 2,7% kohalike teede võrgust, samas kui halvas või väga halvas seisukorras on juba 42,5% teedest. „Need ei ole kõrvalised metsateed, vaid igapäevaseks eluks vajalikud ühendused tööle, kooli, arsti juurde või poodi jõudmiseks. Samuti on need vajalikud pääste- ja kiirabiteenuste toimimiseks,“ ütles Trei.
Kõige raskemas seisus on omavalitsuste kruusateed, mille lagunemine süveneb igal aastal. „Viimastel kevadetel on mitmed vallad olnud sunnitud lume sulamise järel kehtestama teedele kiirus- ja koormuspiiranguid, sest roopad ja augud muudavad need raskesti läbitavaks,“ kirjeldas Trei. „Suure tõenäosusega ootab meid sama ees ka eeloleva talve järel.“
Kohalike teede rahastusvajaduse analüüs näitas, et kohalike teede rekonstrueerimis- ja remondivajadus ulatus 3,6 miljardi euroni. Aastane rahavajadus olemasoleva seisundi säilitamiseks ületab eelarvet ligi 40 miljoni euro võrra. Kui eesmärgiks seada ka teeolude parandamine, oleks vaja ca 314 miljonit eurot aastas, kuid tegelik rahastus on jäänud alla 200 miljoni euro aastas. „See tähendab, et remondivõlg kasvab iga aastaga ja selle likvideerimine muutub üha kallimaks. Tegelikult on ka see juba neli aastat tagasi tehtud teede analüüs vananenud ja vajaksime uut, ajakohast analüüsi, mille põhjal saaks teha pikema plaani remondi- ja arendusvajaduste kohta,“ rääkis Trei.
Kohalike teede rahapuuduse kõrval on järgmise aasta riigieelarves riigiteede võrgu arenduseks ja säilitamiseks ette nähtud viimaste aastatega võrreldes rohkem vahendeid, kokku 281 miljonit eurot. Lisandunud vahendid lähevad suuresti põhimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks. Sellest hoolimata on olemasoleva teedevõrgu seisundi säilitamise alarahastus endiselt süvenev. „On positiivne, et taristuinvesteeringuteks leiti lisaraha, kuid samal ajal jääb olemasoleva võrgu säilitamiseks keskmiselt kavandatud 125 miljonit eurot aastas kaugele alla tegelikust vajadusest, mis on hinnanguliselt 223 miljonit eurot,“ ütles Trei. „See on kiire plaaster, mitte probleemi pikaajaline tõhus ravi.“
Trei lisas, et teede pidev alarahastus on otsene risk liiklusohutusele, majandusele ja piirkondlikule arengule. „ Jah, lisainvesteeringud toovad kaasa oluliste objektide, sealhulgas riigikaitseliselt tähtsate lõikude, valmis ehitamise, kuid me ei tohi samal ajal lasta ülejäänud teedel laguneda. Lõpuks maksame selle eest palju rohkem nii rahas, ohutuses kui mugavuses,“ ütles Trei.
