Taristuehituse Liit: valitsuskriis pidurdab teehoiu rahastusprobleemide lahendamist
Valitsuskriis ja Transpordiameti juhi ootamatu lahkumine on seiskanud teehoiu valdkonna alarahastusprobleemide lahendamise, kuid nende Eesti arengu ja konkurentsivõime seisukohalt oluliste otsuste langetamisega tuleb kiiresti edasi liikuda.
Teehoiu valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondav Eesti Taristuehituse Liit (ESTEL) loodab, et uus valitsus koos kompetentse majandus- ja taristuministriga astub kiiresti ametisse ning ka Transpordiameti juhi koht täidetakse esimesel võimalusel, sest kiiresti on vaja langetada teehoiu sektori jaoks väga olulisi otsuseid. Koheselt on vaja teehoiu valdkonda leida käesolevaks aastaks täiendavalt vähemalt ca 40 miljonit eurot, et hüvitada töövõtjatele õiglases määras sõjast tingitud kulude kasv ja käivitada plaanitud teeobjektide ehitus.
ESTELi tegevjuht Tarmo Trei nentis, et taristuehitajad on kasvava murega jälginud valitsuskriisi ja oluliste ametnike lahkumist. ESTEL tegi juba juuni alguses tollasele majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale pöördumise teehoiu rahastusprobleemide lahendamiseks. “Me pole aga saanud nende küsimustega edasi liikuda, sest pole selge, kes ja millal ministritoolil istub,” ütles Trei. „Taristuehitajate jaoks on olukord väga keeruline ja ebastabiilne.“
Viimase uudisena lisandus valitsuse vahetumisele veel ka Transpordiameti senise juhi Kaido Padari lahkumine. Lisaks on Transpordiametis vahetunud äsja üks asedirektoritest ning vahetumas ka teine asedirektor. See tähendab, et alarahastuse käes vaevleval teehoiuvaldkonnal pole hetkel kellegagi probleemidele lahenduse otsimiseks läbirääkida, sest valdkonna riigipoolsed tippjuhid on puudu või lahkumas. “Selline olukord pidurdab Eesti arengu ja konkurentsivõime jaoks ülioluliste otsuste langetamist,” nentis Trei.
Venemaa agressioon Ukraina vastu tõi Eesti taristuehituse ettevõtetele kaasa enne sõja algust sõlmitud töövõtulepingutes kulusisendite erakordselt suure hinna kasvu. Lisaks teatas Transpordiamet mai algul, et lükkab ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse.
ESTEL pidas märtsis-aprillis Transpordiametiga läbirääkimisi leidmaks lahendus, kuidas sõjast tingitud muutunud olukorras kasvanud kulud töövõtjatele õiglaselt hüvitada. Ettevõtjad tegid omapoolse ettepaneku, mille kohaselt kataks riik õiglase osa otseselt sõja ja sanktsioonide mõjust tekkinud hinnatõusust, mis küll kaugeltki ei hüvita kõiki uuest olukorrast tulenevaid kulusid ega võtaks arvesse juba eelneva aastal toimunud erakordselt suurt sisendhindade kasvu, aga võimaldaks siiski lepingute täitmist jätkata. Transpordiamet aga lükkas rahapuudusele viidates taristuehitajate ettepaneku tagasi.
Riigi praeguste plaanide kohaselt vähenevad järgnevatel aastatel niigi liiga napid investeeringud riigiteedesse ca kaks korda. Tänavuselt 228 miljonilt eurolt langevad investeeringud 2024. aastaks 127 miljoni euroni. Kui selleks aastaks seatud plaanide täitmiseks on riigimaanteede teehoiust puudu vähemalt 40 miljonit eurot, siis pikas perspektiivis näitab Teede Tehnokeskuse 2019. aastal koostatud analüüs, et riigimaanteede arendusvõlg jõuab 2030. aastaks 2,2 miljardi euroni. Antud analüüs koostati selleks, et hinnata riigimaanteede rahastamise vajadust lähtuvalt riigi poolt seatud kriteeriumitele riigiteede arendamiseks ja seisundi tagamiseks.
