Arvamusartikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 17. oktoobril 2014

Tee-ehituse kvaliteeti ei õnnestu tagada üksikute kitsaskohtade likvideerimisega või kampaania korras. Kvaliteediküsimustele tuleb läheneda kompleksselt ja järjepidevalt, kirjutab asfaldiliidu juht Sven Pertens.

Avalikus kasutuses olevaid teid ehitatakse ja hooldatakse valdavalt raha eest, mida teekasutajad kütust ostes aktsiisina maksavad (aktsiisiraha kasutatakse ka muuks otstarbeks, kuid muid aktsiisiraha kasutamise valdkondi antud artikkel ei puuduta). Avaliku huvi seisukohalt tuleb teehoiuks eraldatud raha kulutada võimalikult otstarbekalt. Kui tee laguneb ettenähtust kiiremini, on raha kasutatud ebaefektiivselt. Järgnevalt saab esitada küsimuse, kas seda oleks võinud olemasoleva info alusel ette näha ja midagi teisiti teha.

Ükski inimese ehitatud asi ei ole igavene. Sama kehtib ka teede puhul. Teel on kavandatud eluiga ja kui see jääb oodatust lühemaks, on midagi valesti. Kui tee lagunemine ei ole seletatav objektiivsete asjaoludega, võib põhjuseks olla puudulik ehituskvaliteet või vähene teehooldus. Aga alati ei tarvitse olla, praktikast on teada juhtumeid, kus ehitaja on hoolega järginud kõiki etteantud nõudeid ja kontrollimisel vastab ehituskvaliteet normidele, kuid tee laguneb siiski. Aeg-ajalt esineb looduses mõjureid, mis on projekteerimise või ehitamise jaoks määramatud ja mida ei suudeta ka tagantjärele tuvastada.

Tee lagunemine on tagajärg. Maanteeamet on otsustanud panustada teedeehituse kvaliteeti, karmistada nõudeid ja tõhustada teedeehituse järelevalvet ehk hakata tegelema lagunemise põhjustega. Ennekõike nendega, mis sõltuvad tee-ehitusega seotud inimeste ja firmade tegevusest.

Loe edasi rubriigist INFOMATEJALID /Artiklid seda ja teisi ajakirjanduses ilmunud artikleid.